{"id":22108,"date":"2021-12-21T14:57:13","date_gmt":"2021-12-21T12:57:13","guid":{"rendered":"http:\/\/iute.com\/?p=22108"},"modified":"2023-05-25T14:58:30","modified_gmt":"2023-05-25T11:58:30","slug":"iutecrediti-riskijuht-tarvo-rahumagi-laenamisest-balkanimaades-on-uks-asi-eestist-paremini-korraldatud","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/iute.com\/et\/iutecrediti-riskijuht-tarvo-rahumagi-laenamisest-balkanimaades-on-uks-asi-eestist-paremini-korraldatud\/","title":{"rendered":"IuteCrediti riskijuht Tarvo Rahum\u00e4gi laenamisest: Balkanimaades on \u00fcks asi Eestist paremini korraldatud"},"content":{"rendered":"

Suurema ostu puhul on paljudele inimestele abiks kas laen v\u00f5i j\u00e4relmaks. Kuidas aga laenuandjad otsustavad, kellele ja kui palju nad raha annavad? IuteCrediti riskijuht Tarvo Rahum\u00e4gi selgitab, kuidas ja kui palju nemad raha laenavad.<\/strong><\/p>\n

Eestis on inimesed pankadelt ja erinevatelt krediidiandjatelt v\u00f5tnud laene kokku pisut \u00fcle k\u00fcmne miljardi euro eest. Eesti Panga statistikast selgub, et k\u00f5ige rohkem on eluasemelaene, mida on kokku v\u00f5etud \u00fcle 9,2 miljardi euro. Tarbimislaene oli inimestel oktoobri l\u00f5pu seisuga aga 587 miljoni euro eest.<\/p>\n

Eesti Panga \u00f6konomist Taavi Raudsaare s\u00f5nul kasvasid enne koroonakriisi pidevalt nii uute laenude maht kui ka laenuj\u00e4\u00e4k. \u201c2020. aastal kevadel koroonakriisi alguses hakkas uute laenude v\u00e4ljastamine v\u00e4henema ja koos sellega ka laenuj\u00e4\u00e4gi kasv alanema,\u201d selgitas ta.<\/p>\n

2020. aasta teisest poolest, mil piirangud v\u00e4henesid ning kindlustunne ja majanduse seis paranes, on ka uute laenude v\u00e4ljastamine j\u00e4lle t\u00f5usuteel. Seet\u00f5ttu hakkas ka laenuj\u00e4\u00e4k taas kiiremini kasvama.<\/p>\n

Raudsaare s\u00f5nul maksid eraisikud 2021. aasta septembris II sambast v\u00f5etud pensioniraha arvelt tagasi ligi 100 miljonit eurot varem v\u00f5etud laene (eelk\u00f5ige tarbimislaene, aga pisut v\u00e4iksemas ulatuses ka autoliisinguid ja eluasemelaene), mis natuke v\u00e4hendas eraisikute laenuj\u00e4\u00e4ki.<\/p>\n

Mis alustel ja kellele annavad krediidipakkujad laenu?<\/strong><\/p>\n

See, kuidas usaldus kliendi vastu tekib, on IuteCrediti riskijuhi Tarvo Rahum\u00e4gi s\u00f5nul krediidiriski k\u00fcsimus. Tuleb teada, kas tahad usalduse v\u00f5itmiseks aega ja annad k\u00f5igepealt teatud tingimustel laenu v\u00f5i kaupa. Kui asi toimib, siis kasvab ka usaldus ning on v\u00f5imalik kliendile anda j\u00e4rjest rohkem laenu.<\/p>\n

\u201cMeie krediidiriski v\u00e4hendamine on ka midagi sellist, et anname esialgu uutele klientidele teatud tingimustel konservatiivsemalt laenu. Seej\u00e4rel l\u00e4heb aga kraan j\u00e4rjest rohkem lahti. Ehk mida aeg edasi ja kui inimene on end j\u00e4rjest rohkem t\u00f5estanud, siis pakume paremaid tingimusi, pikemaid laene, suuremaid summasid,\u201d r\u00e4\u00e4kis Rahum\u00e4gi.<\/p>\n

Suuremaid summasid ja paremaid tingimusi v\u00f5imaldatakse siiski kuni teatud limiididni ja arvestada tuleb ka isikust tulenevate piirangutega. \u201cLaias laastus see ongi koht, kus kogu krediidipoliitikat kohaldatakse ja kontrollitakse, et inimesel ei l\u00e4heks liiga k\u00e4est \u00e4ra see asi.\u201d<\/p>\n

\u00dcle koormata ei tohi<\/strong><\/p>\n

Enne seda, kui inimesele \u00fcldse laenu v\u00f5i j\u00e4relmaksu antakse, tuleb veenduda, et ta selle ikka tagasi suudab maksta. Kuidas aga veenduda, et inimest erinevate laenude ja liisingutega \u00fcle ei koormata? \u201cOn n\u00e4iteks variant, kus \u00f6eldaksegi ette \u00e4ra, et igale inimesele peab j\u00e4\u00e4ma mingi elementaarne raha k\u00e4tte. Ostame me ju s\u00fc\u00fca ja inimene vajab teatud kindlat taset, mis peab talle j\u00e4\u00e4ma,\u201d r\u00e4\u00e4kis Rahum\u00e4gi.<\/p>\n

Eestis kohaldatakse seda n\u00e4iteks t\u00e4itemenetluses, kus t\u00e4itur peab j\u00e4tma mingisuguse miinimumi inimesele arvele, mida ta ei saa \u00e4ra v\u00f5tta.<\/p>\n

H\u00e4sti lihtsalt \u00f6eldes vaadatakse inimese sissetulekuid ja v\u00e4ljaminekuid, mis on teada. \u201cJa siis s\u00f5ltuvalt sellest, mis sealt \u00fcle j\u00e4\u00e4b, siis meie vaatamegi seda. Ja ega me ei koorma \u00fclej\u00e4\u00e4nud vaba raha siis oma laenuj\u00e4\u00e4giga. Meie koormame sellest seal \u00fctleme ehk v\u00f5ib-olla ainult kolmandiku v\u00f5i mingisuguse veel v\u00e4iksema osa. Aga meie ei tea, mida teeb j\u00e4rgmine v\u00f5i \u00fclej\u00e4rgmine laenuandja,\u201d selgitas Rahum\u00e4gi.<\/p>\n

Positiivne krediidiinfo<\/strong><\/p>\n

Laenu- ja krediidiandjate suurim mure on enamasti see, et kogu info inimese kohta ei ole k\u00e4ttesaadav. \u201cArusaadavalt soovivad inimesed \u00fchelt poolt, et nende isiklik info oleks h\u00e4sti kaitstud. Soovitakse just, et isikuandmed ja v\u00f5la- ning laenuandmed oleks kaitstud,\u201d t\u00f5des Rahum\u00e4gi. See teeb aga krediidiandja elu keeruliseks.<\/p>\n

Ta toob eeskujuks Balkanimaad, kus on \u00fcks asi Eestist paremini korraldatud. \u201cOn olemas ka selline positiivne krediidiinfo. Ehk inimeste kohustused on finantseerijatele teada. Eestis me n\u00e4eme ainult finantseerijatele v\u00f5lgu j\u00e4\u00e4dud summasid, kui sedagi. Aga Moldova ja Balkani turgudel, kus IuteCredit tegutseb, n\u00e4eme \u00e4ra ka selle, kui palju on inimesel \u00fcldse kohustusi ja kuidas neid on t\u00e4idetud.\u201d<\/p>\n

Samas on finantsettev\u00f5tetele pandud seaduse j\u00e4rgi kohustused, et kui on juba puht matemaatiliselt n\u00e4ha, et inimene ei ole v\u00f5imeline igakuist osamakset tasuma, siis talle lihtsalt ei anta laenu ega rahastata j\u00e4relmaksu.<\/p>\n

Samas on inimeste kulutused ja elustiil nii erinevad, et Rahum\u00e4gi s\u00f5nul ei ole tegelikult sellise laia labidaga v\u00f5imalik siin l\u00fc\u00fca. \u201c\u00dcks inimene v\u00f5ib-olla teenib v\u00e4he, aga ka tema kulutused on v\u00e4ikesed ja selle juures suudab ta ka igakuiselt midagi k\u00f5rvale panna. Samas on teine, kes teenib palju, kuid ka tema kulutused on nii suured, et tal ei j\u00e4\u00e4 midagi \u00fcle ja vaat et tuleb puudugi.\u201d<\/p>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"","protected":false},"author":20,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[428],"tags":[],"class_list":["post-22108","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-uudised"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/iute.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/22108","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/iute.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/iute.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/iute.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/20"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/iute.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=22108"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/iute.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/22108\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/iute.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=22108"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/iute.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=22108"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/iute.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=22108"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}