{"id":22117,"date":"2021-10-15T15:28:37","date_gmt":"2021-10-15T12:28:37","guid":{"rendered":"http:\/\/iute.com\/?p=22117"},"modified":"2023-05-25T15:30:17","modified_gmt":"2023-05-25T12:30:17","slug":"kui-vana-on-maailma-esimene-volakiri-kus-loodi-bors-ja-millal-joudsid-vaartpaberid-eestisse","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/iute.com\/et\/kui-vana-on-maailma-esimene-volakiri-kus-loodi-bors-ja-millal-joudsid-vaartpaberid-eestisse\/","title":{"rendered":"Kui vana on maailma esimene v\u00f5lakiri, kus loodi b\u00f6rs ja millal j\u00f5udsid v\u00e4\u00e4rtpaberid Eestisse?"},"content":{"rendered":"

L\u00e4bi ajaloo on riigid, ettev\u00f5tted ja eraisikud kasutanud oluliste rahastusprotsesside jaoks v\u00e4\u00e4rtpabereid, neist levinumad on aktsiad ning v\u00f5lakirjad. Investorite jaoks on need \u00fcks parimaid viise oma kapitali suurendamiseks.<\/strong><\/p>\n

Kuidas, millal ja kus sai v\u00e4\u00e4rtpaberite kasutamine aga alguse Eestis ja ka mujal maailmas? Ning kus on praegu \u00fcks esimestest Eestis v\u00e4lja antud v\u00f5lakirjadest?<\/p>\n

Esimene v\u00f5lakiri leiti Mesopotaamiast<\/strong><\/p>\n

Maailma esimene registreeritud v\u00f5lakiri p\u00e4rineb aastast 2400 eKr \u2013 see oli nimelt kivi, mis avastati Nippuris, Mesopotaamias ehk praeguses Iraagis. Konkreetne v\u00f5lakiri garanteeris k\u00e4sundiandja poolt vilja eest maksmise ja tagasimakse, kui printsipaal selle eest ei tasunud. Kuna tollal raha kui sellist veel ei eksisteerinud, oli valuutaks mais.<\/p>\n

Euroopas hakkasid 13. sajandi keskel v\u00e4\u00e4rtpaberitega esimestena kauplema Veneetsia pankurid. Sajand hiljem alustasid valitsuse v\u00e4\u00e4rtpaberitega kauplemist ka teised Itaalia piirkonnad nagu Pisa, Verona, Genova ja Firenze. See oli v\u00f5imalik seet\u00f5ttu, et need olid iseseisvad linnriigid, mida valitses m\u00f5jukate kodanike n\u00f5ukogu.<\/p>\n

Maailma esimene b\u00f6rs loodi Hollandis<\/strong><\/p>\n

Hollandi Kuningriik sai aga esimeseks, kes finantseeris v\u00f5lakohustusi, kui v\u00f5ttis 1517. aastal kasutusele Amsterdami linna emiteeritud v\u00f5lakirjad. Keskmine intressim\u00e4\u00e4r k\u00f5ikus sel ajal umbes 20% ringis.<\/p>\n

Maailma vanimaks endiselt toimivaks b\u00f6rsiks peetakse 1602. aastal asutatud Amsterdami b\u00f6rsi. Sellega samal aastal loodud Hollandi Ida-India Kompanii on esimene ettev\u00f5te, mis lubas avalikkusel oma \u00e4risse investeerida.<\/p>\n

V\u00f5lakirjad s\u00f5dade rahastamiseks<\/strong><\/p>\n

Esimese riikliku emiteeritud v\u00f5lakirja andis v\u00e4lja Inglismaa Pank 1694. aastal, et koguda raha Prantsusmaa-vastase s\u00f5ja rahastamiseks. Kuningas William III tutvustas Inglismaa keskpangale ja valitsusele v\u00f5lakirju, kopeerides emiteerimise l\u00e4henemisviisi Hollandilt.<\/p>\n

Hiljem hakkasid ka mitmed Euroopa riigid j\u00e4rgima suundumust ja emiteerima s\u00f5dade ja muude valitsuse kulutuste rahastamiseks igavikulisi ehk t\u00e4htajatuid v\u00f5lakirju. Nende kasutamine l\u00f5petati 20. sajandil ja praegu emiteerivad valitsused vaid piiratud t\u00e4htajaga v\u00f5lakirju.<\/p>\n

USA valitsus hakkas raha kogumiseks emiteerima v\u00f5lakirju Ameerika iseseisvuss\u00f5ja (1775\u20131783) ajal. Neid nimetati tollal laenutunnistusteks. V\u00f5lakirjade kogumaht oli 27 miljonit dollarit ja ka nendega rahastati s\u00f5da.<\/p>\n

V\u00e4\u00e4rtpaberid Eestis<\/strong><\/p>\n

Eestisse j\u00f5udsid v\u00e4\u00e4rtpaberid sajandeid hiljem. 1920. aastal loodi Eesti v\u00e4\u00e4rtpaberituru eelk\u00e4ija Tallinna fondib\u00f6rs, mis tegutses kuni 1941. aastani, mil N\u00f5ukogude Liit Eesti okupeeris. V\u00e4\u00e4rtpaberite valuutaks oli sel ajal Suurbritannia naelsterling.<\/p>\n

P\u00e4rast Eesti taasiseseisvumist (1991) taask\u00e4ivitati Eestis v\u00e4\u00e4rtpaberiturg ning kolm aastat hiljem loodi Eesti V\u00e4\u00e4rtpaberikeskus, mille \u00fclesandeks sai hallata Eesti v\u00e4\u00e4rtpaberite keskregistrit, kus on registreeritud k\u00f5ikide investorite v\u00e4\u00e4rtpaberikontod.<\/p>\n

Eesti esimesed v\u00f5lakirjad on siiani s\u00e4ilinud<\/strong><\/p>\n

Vaatamata okupatsioonile ja s\u00f5dadele on Eesti esimesed v\u00e4\u00e4rtpaberid s\u00e4ilinud ning \u00fcks neist, 1927. aastal v\u00e4lja antud v\u00f5lakiri, mis pidi kehtima 40 aastat, ripub praegu klaasituna IuteCrediti b\u00fcroos seinal.<\/p>\n

Miks ja kuidas v\u00f5lakiri alles hoiti, IuteCrediti juht Tarmo Sild ei tea. Just temale kuulub k\u00f5nealune v\u00e4\u00e4rtpaber ning soetatud sai see umbes aasta eest \u00fchelt oksjonilt.<\/p>\n

Silla s\u00f5nul on teada, et v\u00f5lakirjalt l\u00f5igati selle kehtivusajal kuponge v\u00e4lja ning kaks korda aastas tasuti omanikule intressimakse. \u201cSee k\u00f5ik j\u00e4i aga s\u00f5jategevuse t\u00f5ttu pooleli ning viimane kupong v\u00f5eti mainitud v\u00f5lakirjast enne esimest jaanuari 1941. aastal,\u201d m\u00e4rkis ta.<\/p>\n

1941. aastaga v\u00f5rreldes on asjad muidugi palju muutunud: valuutaks on euro ning lisaks annavad Eesti ettev\u00f5tted juba v\u00e4lja ka enda v\u00f5lakirjasid. Suur ja oluline muutus on seegi, et b\u00f6rs, sealhulgas ka v\u00f5lakirjad, on kolinud internetti ja tehinguid saab teha otse mobiiltelefoniga.<\/p>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"","protected":false},"author":20,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[428],"tags":[],"class_list":["post-22117","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-uudised"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/iute.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/22117","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/iute.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/iute.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/iute.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/20"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/iute.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=22117"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/iute.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/22117\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/iute.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=22117"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/iute.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=22117"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/iute.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=22117"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}