Finantskontroller Merly Mogilevtsev selgitab, miks ja kuidas sõda börsi räsib

Sõda Ukrainas pani börsi liikuma negatiivsel suunal. See tähendab, et nõudlus võlakirjade järele langeb ja pakkumine suureneb. Seda, mida see kõik tähendab ja miks võlakirjade nõudlus tõuseb või langeb, aitab selgitada IuteCrediti finantskontroller Merly Mogilevtsev.

Järelturul on mitmeid aspekte, mille tagajärjel võib võlakirja nõudlus tõusta või langeda. Sellest tulenevalt muutub ka võlakirja hind. “Suuremateks mõjutajateks võib lugeda majanduslikku seisu ja võlakirju noteerinud firma sooritust,” selgitas Mogilevtsev. Ta lisas, et sõda Ukrainas pani börsi näiteks negatiivsel suunal liikuma.

“See tähendab, et nõudlus võlakirjade vastu langeb ja pakkumine suureneb – investorid soovisid oma portfelli kiirelt rahaks vahetada, kuid vastas ei olnud investoreid, kes soovisid osta, ehk võlakirja hind langes.”

Samal ajal on börsil ka investoreid, kes majanduslikku olukorda enda kasuks rakendavad ning leiavad, et on hea aeg võlakirju osta. “Kui võlakirja lunastuspäevani on näiteks veel mitmeid aastaid ja ettevõttesse on usku, siis on see väga hea koht sisenemiseks, kuna intressi makstakse nominaalhinna pealt, mis tähendab, et võlakirja kasumlikkus on lõpuks suurem,” selgitas ta.

Samuti mõjutab võlakirja nõudlust ja pakkumist ka ettevõtte sooritus. Kui ettevõte suudab teenida kasumit ja seda ajas kasvatada, siis see suurendab investori usku, et intressimakseid teenindatakse vastavalt kokkulepitud tingimustele ja risk investeerimisel on väike.

Samuti suurendab see Mogilevtsevi sõnul usku, et võlakirja lõppedes suudab ettevõte tagada investeeritud summa tagasimaksmise. “Lühidalt: nõudlus võlakirja vastu suureneb, pakkujad saavad müüa võlakirja nimiväärtusest kõrgema hinnaga, mis omakorda tähendab, et võlakirja hind kasvab.”

Oluline roll on tegelikult ka investoril endal. “Järelturul kauplemine on veidi kui kristallkuulilt tuleviku ennustamine, kuna lõppude lõpuks soovivad investorid siiski oma portfellis näha kasumit.”

Alati tekib aga küsimus, milliseid ettevõtteid valida või mis andmete põhjal analüüsi teha. Kas üldse analüütikat teha või usaldada oma sisetunnet, sõprade sõnu, meediat jne.

“Need aspektid mõjutavad igapäevaselt rohkem aktsiatega kauplejaid, kuna võlakirjadesse investeerimine on pigem “ostan ja unustan iks ajaks ning samal ajal kogun intressimakseid”,” selgitas ta.

Samuti võib võlakirjade nõudlust mõjutada võlakirja kestus. “Mida lähemal on näiteks võlakirja lunastuspäev, seda vähem investor sellega lõpuks intressitulu teenib,” sõnas Mogilevtsev. Sellest tulenevalt võib investorile olla hoopis atraktiivsem samalaadne võlakiri, mille lunastuspäev on hilisemas perioodis.